Maksukaubikute peale seadusehammas ei hakka

„Tehasel on selline võimalus kogu Euroopa Liidus, see ei ole ainult meie asi,“ ütles Subarusid ja Peugeot'sid müüva Mariine Auto juhatuse esimees Toomas Saarelaid võimaluse kohta sõiduauto kaubikuna osta. „Meie asi on müüa. See, kas ostja kasutab seda ära maksude optimeerimisena või mitte, on ostja teema. Aus ärimees ütlebki, et ma maksan sealt pool käibemaksu ära ja korras.“

Mariine Auto kodulehel on reklaam hüüdlausega "Sõiduautod nüüd kaubikutena!". Saarelaid selgitas, et tarbesõiduki kategoorias ei paku ega ehita autot vastavasse kategooriasse firma ise, vaid maaletooja. „Praeguste seaduste järgi on kõik igati õige. Ütleme ausalt, meie vahendame maaletooja reklaami,“ lausus Saarelaid.

Kategooriad N1 ja N1G kuuluvad tarbe­sõidukitele, mistõttu sõiduautode käibemaksumuudatused nendele ei kehti. Tarbesõidukid on eelduslikult täielikult ettevõtluses kasutatavad autod – kaubikud.

Küsimusele, miks enne seadusemuudatust nii otseseid pakkumisi märgata ei olnud, vastas Saarelaid, et see on iga firma asi, kuidas ta pärast teatud otsuseid käitub. Mariine Auto pakub Peugeot' sõiduautosid kaubikutena, ent Subaru brändi alt mitte. Saarelaid selgitas, et Peugeot' tehasest on lihtsalt selline võimalus olemas ja on olemas ka kõik Euroopa Liidu sertifikaadid – seega on see seadustele vastav pakkumine.

Kõik tahavad turul ellu jääda

Küsimusele, kas riik läks seadusemuudatusega liiale, vastas Saarelaid, et seda on AMTEL (Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liit) pikka aega öelnud, ent sellest hoolimata tahavad kõik turul ellu jääda, olgu see siis Peugeot, Volkswagen, Škoda või paljud teised, kes samamoodi N1-kategoorias sõiduautosid pakuvad. Samuti viitas ta eelmisel nädalal Äripäevas ilmunud artiklile "Porsche – ametnike kiuste kaubik", et kaugeltki ei saa öelda, et luksusauto on kaubik.

Peugeot'sid müüva Forte Auto müügijuht Teet Rüütmaa nentis, et kaubikuna müüdavad sõiduautod on alati olemas olnud ning ettevõte ei tunneta, et oleks märkimisväärselt suurem huvi nende vastu. “Mina ei oska kommenteerida, mina lihtsalt müün seda toodet, mis sellise tüüpkoodiga tuleb,” ütles ta.

Sõiduauto-kaubikuid ei ole enamasti isegi müügisalongis, küll aga saab klient sellise tarbesõiduki endale laost tellida. Rüütmaa märkis, et üksikud näidised on küll tellitud, ent needki pole veel kohale jõudnud. Seda, et N-kategooria sõidukite vastu huvi suureks paisub, ta ei usu.

Maanteeamet hoiab silma peal

Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna talituse juhataja Katre Kuhi kommenteeris, et sõiduautode kategooriate korrektset registreerimist kontrollib maanteeamet. Ent kui amet tuvastab hiljem, et selliseid sõiduautosid ei kasutata sihtotstarbeliselt ja need on ümber ehitatud M1-kategooriale vastavateks sõiduautodeks, siis toimub maksustamine vastavalt sõiduauto tegelikule kasutusele.

Maksuamet saatis eelmisel nädalal meeldetuletuse ainuüksi 9600 ettevõtjale, kes jätsid jaanuaris esitamata andmed neile kuuluva 15 000 sõiduauto kohta. Teisipäevase seisuga oli käibedeklaratsiooni parandanud üle 4100 isiku, kes esitasid andmed 6900 sõiduauto kohta.

Sõiduautosid kaubikutena ostma kutsuvate reklaamide kohta märkis Kuhi, et N1-kategooria sõidukit võib ettevõte ka oma ettevõtluses tegelikult vajada, seega ei saa sellise sõiduki soetamisest teha automaatselt järeldust, et seda tehakse maksudest kõrvalehoidumiseks.

Küll aga märkis amet, et kui vaadata 2014. aasta statistikat N1-kategooria sõidukite registreerimisel ja hinnata, milliseid sõiduautosid on erinevalt varasemast N1-kategooria sõidukiks soetatud, võib üks põhjusi küll olla soov hoiduda ainult M1-sõiduautosid puudutavatest käibemaksuseaduse muudatustest.